Esimene päev.

Kuna pole v6imalik e-mailitsi kirju saata, kuna see k6ik tuleb tagasi, siis kirjutan siia, et peale vanemate saaksid ka m6ned mu s6brad seda lugeda. Esimene on kopitud kirjast.

Nii, ma siis alustan algusest- s6it Tallinnapoole m88dus v2ga ebamugavalt, kuna istmed olid v2ga n6medad ja magada oli raske, kael j2i kangeks ja sada häda veel. Silmad sulgesin siis, kui 6ues oli pime ja avasin juba siis, kui oli valge.. J6udsime lennujaama, kus s6ime natuke ja seal l2ksime check-in'i. V2ravatest sain kohe l2bi, niiet mingeid viperusi ei esinenud. Tund aega passisime lennujaamas ja vaatasime v2ljuvaid ja saabuvaid lennukeid ja kell oli kuuele lähenemas, kui me läksime meie väravasse. Lend pidi väljuma 6.40, aga väljus 7 paiku.Saime lennukisse ja erilist midagi ei olnud, selline tunne oli, nagu oleks bussis istunud. Hakkasime m6ne aja pärast liikuma ja siis ei olnud ka mingeid liblikaid k6hus ega midagi. Kui 6hku t6usime ja hakkasime juba kiiremaid tuure 8les v6tma, siis oli k8ll jube. Aga lennukis oli väga m6nus s6ita, poleks seda uskunudki. Taani poole j6udes (magasin seal Läänemere kohal) kui silmad lahti tegin, oli näha vaid tiiiba (ma istusin muide lennukitiibade juures, aga 6nneks mitte akna all) 8lejäänud k6ik oli valge, selline udu oli. Neil oli varahommikul seal vihma sadanud ja puha. Lend kestis umbes 1 h ja 20 min. Ja lennukis on superpuper magada. Maandusime, läksime lennujaama, kus saime oma bagashi kätte. Minu kott on 15,2 kg raske, ja seda koormat pidin ma oma 6lal tassima. Minul ja Annikal olid ainukestena spordikotid, k6igil teistel oli ratastega kohver. Igastahes, niipea kui lennujaama suuremast mässust välja saime (SuusaSirje juhtimisel) ootas meid mees ja naine sildiga Staffanstorp. Läksime nende järel ja pooled istusid mehega bussi ja pooled naisega. Nemad s6idutasid meid siis Taanist Rootsi. Selle vahemaa läbisime k8llaltki ruttu, umbes 5,5 km on veealune tunnel pikk ja umbes 14 km on siis silda, mis 8hendab Rootsit ja Taanit. J6udsime Staffanstorpi ja viisime oma asjad linnavalitsusse. Seal kordasime veel oma tantsu ja asusime kooli, kus toimub k6ik esitlusega seonduv. Spordisaal on neil jumala m6nus, seal on trib88n ja see on väga suur. Me panime oma kleidid selga, astusime saali ja vaatame, et me oleme ainukesed kes on kost88mides. Olime segaduses. Tegelikult tuli välja nii, et teised tegid oma riigi tutvustuse mingite slaidide ja riigiandmetega. Meil oli ikka vingem, kuigi Annika hip-hop tantsu ajal muusika blokkis ja selle rahvatantsuseelikuga oli 8pris keeruline keerutada seal. Aga me saime hakkama. vahepeal pakuti meile 6unu, banaane, apelsine ja kohviautomaat oli, kust sai siis kohvi, latet, capuciino (6igekirjast pole aimugi) ja kakaod ja värki. Enne nelja l6ppes meil see värk seal ja saime siis oma peredega tutvust teha. Mina olin Patriciaga juba enne kohtunud, sest meie lauad olid üsna k6rvuti. Keel on hetkel k6vasti s6lmes, sest räägin vaheldumisi kolme keelt. Ja see on jube! Pere on väga tore, maja on kahekorrusseline ja üleni valge, aga see on selline hubane. Ma sain juba Patricia kaksikk6e Cassandra ja suurema 6ega tuttavaks (nimi ei meenu) ja ema on ka vinge. Isa tuleb neil 6htul hiljem. S6brannadega sain katuttavaks. Ööbin ma nö. külalistetoas, mis on majast kahe sammu kaugusel ja mida kasutatakse tavaliselt pidzaamapidude tarbeks. Süüa saab siin ka hästi. Ja uskumatu, selle klaviatuuriga saab teha ä'd. ö'd ja ü'd. Kuidas teil läheb? Dollu sünnipäeva ikka tähistasite? Ja vaktsiinid? Ilm on siin täna megasoe, v6ta v6i alasti. Muideeee, neil on siin papagoi, kes räägib. Nii vinge. Homme on meil ettekanne ja siis mingi grillipidu. Heidi. :)