Teine päev.

Eile käisime 6htul tüdrukutega ¨linna¨peal (Patricia, Cassandra, nende s6brannad Gabriela ja Carolina) Hjärupis. See on mega-väike kohake, umbes nagu meie Kohtla-N6mme, aga väga ilus. Siin on terve linna peale vist ainult üks kortermaja ja ülejäänud on k6ik eramajad koos aedadega. Magama läksime kell 22.00 ja äratus hommikul oli kell 7.30. Väga raske oli üles t6usta, kuna ma olin nii magamatta. Kella pooleüheksaks läksime Hjärupi kooli, kus meid jagati koos m6nede kohalike 6pilastega gruppidesse ja tegime igasuguseid asju. Nö. workshopid. Meil oli 1. ja 2. grupp koos ja sattusin Karliga kokku, niiet ainuke eestlane ma polnud. Esimese asjana läks meie grupp vaatama filmi India veest ja selle kvaliteedist jne. Film kestis umbes 1 tund ja iseenesest oli see huvitav, aga klassiruum oli üsna väike ja aknad olid kinni, läks seal ruttu umbseks ja palavaks ning uni oli kallal, niiet seda väga nautida ei saanud. Pärast seda saime me 10 minutit vaba aega ja seejärel läksime mingi tiigi juurde, kus me saime kala, konnakulleseid ja teisi tiigiasunikke püüda ja neid siis hiljem uurida. Mina ei viitsinud (jaaa olen laisk) sellest eriti osa v6tta ja uurisin teiste saake. Istusime Karliga niisama pinkidel ja rääkisime juttu, kuni läksime tagasi kooli juurde. Koolis v6tsime suuna arvutiklassi poole, kus hakkasime välja arvutama meie vee jalajälge. Pidime seal sisestama oma riigi (Eestit muide ei olnud, alguses valisin Soome) ja andmed nädala kohta. Näiteks mitu kg liha me nädalas sööme, puuvilju, kas me peseme n6usid käsitsi, kui kaua pesu kestab jne. ja siis arvutasime välja mitu kuupmeetrit me aastas vett tarbime. Minul tuli Soome riigis kokku 3818m3 ja Venemaal tuli 2800 millegagi. Sellest ma aru ei saanud. See tehtud, liikusime kooli tiigi juurde, kus pidime igaüks kandma kaks ämbrit vett väikesesse täispuhutavasse basseini, mis mahutab 400 l. Kuna me olime viimased ja söömine algas peagi, ei pidanud k6ik vett tassima ja mina 6nneks pääsesin sellest. Ja juba me liikusimegi sööma. Söime koolis. Seal on k6ik nii teistsugune ja söök on väga hea. K6ik saavad omale ise paraja portsjoni taldrikusse t6sta ja iga kord on seal erinevad salatid, vali mida tahad. On ka joogi ja leivavalik. Joogid on automaatides, kuhu paned klaasi alla ja saad valida vee, piima ja 6unajäätee vahel. Nii m66666nnnnnnuuuuuussss! Sööklas said l6puks k6ik eestlased kokku ja me saime muljetada seal oma muljeid :D. Üks tüdruk sattus ühte farmi, kus on hobused (!), koerad ja neli kassi. Mis v6iks veel ideaalsem olla? Ta ütles ka seda, et seal haiseb ka nende järgi ja üpriski segamini on k6ik. Täna sain selle tüdrukuga natuke rääkida ka, aga see oli t6esti natuke. Igastahes, söödud, joodud, tuli buss meile järgi ja s6itsime Staffanstorpi, kus meie ja Saksamaa oma ettekanded esitas. Jällegi oli oma koha peal kohviautomaat, kuhu ka kohe järjekord tekkis. Mina ja Annika v6tsime kohe järjekorda. Täna j6in ma 4 tassikest Caffe Au Lait'e. See on nii hea. Ettekandega alustas Saksamaa, kelle esitlust me kahjuks v6i 6nneks ei kuulanud. Jap, ebaviisakad oleme, aga me jätsime ju oma asjad viimasele minutile ja pidime oma ettekannet viimistlema. Natukese kuulasin ka Saksamaad, aga nende inglise keel ei ole nii hea ja arusaadav. Meile vähemalt. J6udis kätte meie kord. Minu tekst läks jälle alguses metsa. Slaidid olid ikka segamini, aga keegi vist ei saanud arugi, wuuh. Aga millegipärast ma enne ettekannet ei olnud üldse närvis, kuigi saal oli rahvast täis. On kaks v6imalust- kas kohvi üledoosist v6i lihtsalt sellest, et seal oli nii kodune. Kodusem kui linnavalitsuses.
Kuna me olime graafikust ees, l6ppes meie konverents kell 15.00 ja buss pidi järgi tulema kell 16.00. Üks rootslane tegi ettepaneku jala Hjärupisse minna. Alguses m6tlesin, et no mida iganes, see ju niii kaugel, aga nad väitsid, et see on 20 minuti tee. OLI TA JEEE! K6ndisime sinna 1 tund ja 45 minutit umbes. Aga me ajasime Patriciaga huvitavat juttu ja jalad ka nagu valu ei tee, niiet läks nagu asjaette. Ja teepeal nägin ma veel hobuseid, üks suurem hobune ja üks poni. Uhuuu, ma jooksin kohe koplisse ja teised, kes mind veel ei teanud, vaatasid mind suuure suuure küsimärgiga. Annika siis seletas, et ma olen hobusearmastaja ja siis sai neile k6ik selgeks. Kella viieks olime kodus ja ma m6tlesin vahepeal magama minna, et BBQ (barbegue) ajaks värske olla. Tuppa j6udsime ja nägime, et Quito (linnuke) oli lahti ja ta tahtis minuga tutvust teha. Lendas mulle pähe ja 6lale ning me ajasime temaga juttu ja vilistasime v6idu. Väikese l6unauinakuni j6udsin alles 10 minutit enne kuute. Umbes 20 minutit magasin ja siis hakkasime sättima BBQ'le. S6itsime minu pereema ja peretütrega Staffanstorpi väikesesse parki. Seal saime hotdogi moodi asjad pihku ja mahla kätte. Peale söömist tegime väikeseid v6istluseid ja mängisime pesapalli. Nüüd, kella kümne ajal j6udsime koju ja ma tormasin kohe arvutitaha, et kirjaga ühele poole saada.
Homme on meil plaanis konverents hommikul, kus esinevad Rootsi ja Poola oma ettekannetega ja meil tuleb uus tantsuproov- tuli välja, et meie esinemine läks neile peale ja nad tahavad mingi sündmuse jaoks meid uuesti, ning 6htul on meil ''Young people evening'' ehk siis disko, mis algab minu mäletamist mööda kell 20.00 ja l6ppeb 00.00. Ma nüüd siis l6petan, sest kell on juba palju.

Heidi. :)